Kiivide maal!

Lend Sydneyst Aucklandi üle Tasmani mere kestis alla 3 tunni, ajavahe Eestiga on nüüd 11 tundi. Põhiliselt oli aknast näha vaid valge pilvemass, ka Uus-Meremaa maoorikeelne nimi Aotearoa on tõlkes 'pika valge pilve maa'.

Inimajalugu ei olegi Uus-Meremaal väga pikk. Nimelt oli see viimane suur elamiskõlblik maa, mille inimesed asustasid. Võrreldes Austraaliaga, kuhu aborigeenid jõudsid Kagu-Aasiast juba 50 000 aastat tagasi, saabusid Uus- Meremaale hõimud Polüneesiast alles 13. - 14. sajandil ning arendasid välja omanäolise maoori kultuuri.

Abel Tasman (tema järgi sai nime veel Tasmaania saar) oli Hollandi maadeuurija ja esimene eurooplane, kes saari 1642. aastal nägi ning andis neile Hollandi provintsi Zeelandi järgi nime Nova Zeelandia. Küll aga pani saarele 1769. aastal jala maha Briti maadeavastaja James Cook ning aastal 1770 suundus edasi avastama Austraaliat, kohta, mis samuti oli juba tegelikult ammu avastatud.

Maoorid ei olnud sugugi rõõmsad, kui ühel päeval valge inimene samuti saartele kippus ning sõjakalt ja vapralt kaitsesid nad oma maad. Kolonistide ja kohalike hõimude vahel tekkisid konfliktid ning suur hulk maooride maid konfiskeeriti.

1840. aastal kirjutasid Ühendkuningriigi ja maooripealike esindajad alla Waitangi lepingule, mille mõjul sai Uus-Meremaa 1841. aastal Suurbritannia kolooniaks. Võitlus oma õiguste pärast kestab siiani, kuna leping ei ole olnud eri pooltele ühtmoodi arusaadav.

Uus-Meremaal on ametlikult kasutusel kaks keelt - inglise ja maoori. Näiteks ühistranspordiga sõites öeldakse peatused kahes keeles või infotahvlid linnas on kahes keeles.

Auckland ei ole pealinn, kuid on Uus-Meremaa suurim linn, milles elab 1,5 milj elanikku ning 31% kogu Uus-Meremaa rahvastikust. Enamuses on Euroopa päritolu inimesed, kuid suur on ka polüneeslaste ning asiaatide kogukond. Kolmandik linna elanikest on sündinud välismaal.

Keskel on kõrgete pilvelõhkujate piirkond, ülejäänud osas aga madalad rohelusse mattunud majad. Linn on väga puhas ja turvaline.

Õhtune Auckland.