Esimene jõulupüha on Uus-Meremaal nii suur püha, et rohigi ei kasva. Kõik söögikohad, isegi Türgi, India jms, mis jõuluõhtul töötasid suurel koormusel, on suletud. Ka kõik poed, nii väikesed kui suured Mardid ja Marketid. Linnad on välja surnud justkui õudusfilmis, natuke kõhe tunne hakkas neist läbi sõites.
Korralikud ja jumalakartlikud valge nahavärviga inimesed kuulavad hardunult Kirikuisade jutlusi, põikasime ka teel ühte pisikesse toredasse kirikusse sisse, ja laulavad üheskoos kirikulaule.
Maoorid seevastu võtavad elu täie rinnaga, sest on ju suvi, vabad päevad ja puhkused.
Nendega rääkides selgus, et paljud korraldavad sel ajal sugulaste kokkutulekuid. Kõige suurem üksus nende ühiskonnas on hõim ehk iwi, see koosneb hapu`dest ehk klannidest või põlvnemisrühmadest, mis omakorda koosnevad ühest või mitmest whānau 'st (laiendatud perekonnast), kes põlvnevad ühiselt esivanemalt.
Nägime mitmeid kokkutulekuid koduaedades ja looduses ookeani või jõe ääres, kus hulk autosid (põhiliselt sõidavad nad suurte kastikatega) oli koos, telgid püsti, lauad kaetud, söödi-joodi, tehti nalja, ujuti, püüti kala, mängiti laste ja koertega.
Kommentaarid
Postita kommentaar