ehk Doubtful Sound Day Cruise, google tõlkis seda nii.
Uus-Meremaa Lõunasaare edelarannik näeb välja Norra lääneranniku moodi ning kannab nimetust Fiordland. Pikki ja sügavaid fjorde nimetatakse siin soundideks. Mõned nendest on saanud kohtadeks, kuhu organiseeritakse turistidele laevareise, kuidagi teisiti neid külastada on väga keeruline. Seega andsime alla ja läksime päevakruiisile mööda Doubtful Soundi, mis on 40 km pikk ja 420 m sügav. Sellele eelnes umbes sama pikk sõit mööda sama sügavat Manapouri järve ning vahepeal tuli ronida bussi, mis ületas mäekuru. Alvari näpp on kohas, kust sõit pihta hakkas ning jõudis välja vasakule ookeanini.
Vaated olid võrratud ning iga uue aheliku või saare juures tundus, et see pilt on veel tegemata. Kõrged ligipääsmatu subtroopilise vihmametsaga kaetud mäed langesid otse vette ning valged pikad kosed tuhisesid mäenõlvupidi alla.
Alvari rõõmuks sai looduses ära nähtud ka haruldane Uus-Meremaa papagoi Kea. Kea on tavalisest papagoist mitu korda suurem ning rohelise samblaga kaetud puude värvi, sulandudes ümbrusesse uskumatult hästi. Paremalt teise puu otsas ta istubki.
Kuna Fiordlandi loodus on nii metsik, pole seal inimestest kunagi keegi päriselt elanud. Maoorid küll tundsid piirkonda hästi, kuid külastasid seda ainult hooajaliselt, et jahti pidada, kalastada ja vääriskive koguda.
Pilte sai vist liiga palju...
... ei saanud palju, vahtisin päris ammuli sui. Teil on ikka vapustavalt huvitav reis!
VastaKustutaPõnevust jagub! Pidevalt on olukordi, mida võrdleme kuulsate inglise kraanidega, kus ühest tuleb külma vett ja teisest kuuma. Näiteks tänagi murdsime bussikuga läbi Lõuna-Alpide läänerannikule välja, hirm nahas, kas pidurid ikka peavad vastu. Mägedes oli korralik vihmasadu, kuid kui viimane mägi jäi seljataha, oli ootamatult tasane ning siras kaunis päike.
VastaKustuta