Kiividest tuleb mitu postitust, pühendatud küll linnule, inimestele kui taimele. Alustame linnust!
Käisime loomaaias, et vaadata üle, kes siis ikkagi siin saarel elavad, sest päris looduses ei pruugigi kõiki näha. Siiski loodame, sest selliseid märke aeg-ajalt teede ääres paistab. Nii et tundub, et kiivi on liikvel ka metsikus looduses. Lisaks on loodud kaitsealasid, kus püütakse populatsioone taastada ning see on edenenud edukalt.
Kiivid on öölinnud ning neile oli loomaaias ehitatud spetsiaalne maja, kus sees oli peaaegu pime. Nad on ikka väga toredad ja omamoodi kummalised olendid. Jooksevad vilkalt mööda maad ning torgivad oma peenikese pika nokaga, mille otsas paiknevad ninasõõrmed, toitu otsides lehesodi sisse.
Kiivid on saanud miljonite aastate jooksul ilma vaenlasteta areneda, seega tiivad on osutunud üleliigseteks. Nad täidavad seda kohta, mida mujal täidavad väiksemad imetajad.
Praeguseks on Uus-Meremaale alles jäänud veel vähesed lennuvõimetud või väga saamatult lendavad linnuliigid. 95% kiivi noorlindudest langeb sissetoodud koerte, kasside ja kärpide ohvriks, kellest on saanud siinse looduse kiskjad.
Põnevaid fakte kiivist:
- jookseb sama kiiresti kui inimene
- tunnevad hästi lõhna, reeglina linnud ei tunne
- noka ümber olevad vurrud-suled on puutetundlikud
- kiivisid on viis liiki
- kiivi haub muna väga kaua, kuni 80 päeva. Koorunud tibud on sulgedega, kohe iseseisvad
Kommentaarid
Postita kommentaar