Uus-Meremaa eraldus Gondwana ürgmandri idaosast Hilis-Kriidi ajastul, umbes 80 miljonit aastat tagasi, kui Maal elasid veel dinosaurused ning kasvasid lopsakad palmid ja puusõnajalad. Hilisemate miljonite aastate jooksul on saared arenenud teistest maismaaosadest isoleerituna. Lähim manner on Austraalia, mis asub 1600 km kaugusel. Uus-Meremaa regioon on sademeterohke. Valdavalt asub saarestik lähistroopilises vöötmes, kliima on mereline ja pehme. Temperatuur langeb harva alla 0°C ega tõuse ka üle 30°C. Külmem osa on Lõunasaare alpide rajoon.
Aastatuhandete jooksul pole saartele sisse rännanud uusi liike ja evolutsioon on kulgenud omapäi. Loodus on väga eriline, säilinud on Gondwana ajast pärinevaid ürgseid liike, mis mujal erinevatel põhjustel on ammu välja surnud. Lisaks omapäraste kohastumustega lindudele, konnadele, kaladele, kiskjate, mürgiste ja surmavate sipelgate, madude puudumisele, imetajate vähesusele (ainult nahkhiired ja meres elavad imetajad nagu merilõvid jm) on väga omapärane ka taimestik.
Natuke arve:
82 % siinsetest taimeliikidest on endeemsed st pärinevad neilt saartelt. See ei tähenda, et neid mujal ei kasvatata, kui kliima vähegi sobilik on.
Praeguseks on ainult kuni 15 % pindalast kaetud kohaliku flooraga.
Sellele on eriti viimaste sajandite jooksul tublisti kaasa aidanud inimene, kes põllumajanduse, karjakasvatuse, metsa raiumise ja lihtsalt "toredate ja koduste" uute liikide sissetoomisega on Uus-Meremaa loodust vägagi muutnud. Hea näide loomariigist on sisse toodud kiskjad, kes hakkasid hoogsalt hävitama lennuvõimetuid linde ja nende mune.
Hästi levinud kohalikud taimed on tõlvpuud ja linaliiliad (fotol), neist edaspidi täpsemalt.
Kommentaarid
Postita kommentaar