Teekond edasi

Tasapisi oleme lõuna poole tüürinud ning vaadanud üle Uus-Meremaa pealinna Wellingtoni. 

Parlamendihoone, kutsutakse mesilastaruks, näeb välja nagu tuumareaktor.

Wellington asub Põhjasaare lõunakaldal Cooki väina ääres ning on piiratud mägedega.

Panime üheks õhtuks ennast kirja India toidu-koolitusele. Kui kohale jõudsime, selgus, et teised olid ära öelnud ning meiega tegeleti privaatselt. Koolitus toimus kodus, sai lisaks toiduvalmistamisele kuulda ka maade ja inimeste kohta. 

India leiva - roti - valmistamine.

Lõpuks said toidud valmis (ei hakka neid keerulisi nimesid siin loetlema, aga retseptid on olemas) ja õnnestus sööma hakata, kõht oli selleks ajaks väga tühi! Loodan, et saime tarkust terake juurde.

Kodu asus Brooklyni linnaosas mäe nõlval vaatega merele. Väga põnevalt olid ehitatud merepoolsed terrassid, mis rippusid peaaegu õhus.

Wellingtonist sõitsime praamiga edasi Lõunasaarele Pictoni linna. 

Ületada tuli Cooki väin, mida peetakse üheks maailma ohtlikumaks ja ettearvamatumaks veekoguks. Kitsaimas kohas on laiust vaid 22 km, sügavus ulatub aga 400 meetrini, puhuvad tugevad tuuled ning hoovused.

19. saj alguses meelitas Cooki väin Euroopa asunikke, kuna seda läbis vaalade rändetee, hakati tegelema vaalapüügiga ning rajati baasid. Sellest ajast räägib sea-shanty "Wellerman", mille mõned aastad tagasi laulis kuulsaks Šoti postiljon Nathan Evans:

https://www.youtube.com/watch?v=qP-7GNoDJ5c

Kuigi Lõunasaar on kolmandiku võrra Põhjasaarest suurem, asub seal kõigest 24% (1,4 milj) Uus-Meremaa rahvastikust, Põhjasaarel 4 milj.

Väga palju on viinamarjaistandusi, siit voolabki üle maailma laiali Uus-Meremaa vein! 

Oharus ja Kaikouras sattusime nägema kaljudel külitavaid ja oma argitoimetusi tegevaid merilõvisid. Neid oli ikka sadu, suured isased valvasid oma haaremit ja emased toimetasid poegadega. Piltidelt tuleb neid otsida.

Üks koloonia oli just meie selja taga.

Muidugi toimus ka matk, mereäärest üles mäkke ja pärast alla.

Haruldane Uus-Meremaa endeem Pachystegia insignis, Ohau Rock Daisy. 

Kasvades vaid selles piirkonnas kaljudel kõva tuule ja soolase niiskuse käes pidi Daisy üle elama 2016. aasta maavärina. 95 % kogu populatsioonist hävis, kui kukkusid kokku rannikumäed. Alles jäänutelt korjati seemneid ja noored taimed istutati tagasi. Nüüd tunneb ta ennast taas hästi!

Ilus vaade, all näha inimesed.