Tõlvpuud

Uus-Meremaa maastikele on väga iseloomulikud tõlvpuud, mida võib läbi saarte sõites näha igal pool kas üksikute eksemplaridena karjamaadel, rühmadena teede ääres või juba laiemalt metsades ja põõsastikes, kuivematel mägede- ja vulkaanidenõlvadel ning üleujutatud metsaaladel kuni soodes.

Kunagi taimetekste tehes olen teinud sellise jutukese:

Levinuimaid liike tõlvpuude seas lähistroopilisest piirkonnast on Uus-Meremaalt pärinev lõuna-tõlvpuu (Cordyline australis), kes on sealse maastiku karaktertaim. Tõlvpuud on võimelised üle elama võsapõlenguid, taastudes tüvest, maa-alustest risoomidest ja seemnetest, mis idanevad massiliselt pärast tulekahju.

Kui tõlvpuude latv ära lõigata, hakkab taim harunema, seda teeb ta ka pärast õitsemist. Tõlvpuude noori lehti kasutatakse toiduks nagu köögivilju, sellest rahvapärane nimetus „kapsapuu”. Varsi ja värskeid risoome, mis on kõrge suhkrusisaldusega, küpsetavad maoorid maa sisse ehitatud ahjudes. Lehed sisaldavad tugevat kiudu, millest valmistatakse sidumismaterjali, tekstiili, jalanõusid ning erinevaid punutisi.

Tõlvpuud on levinud ilutaimena haljastuses, neist on aretatud palju värvilise-lehelisi sorte. 

Vastab tõele, ei olegi väga palju mööda pannud.

Ilmselt on mõni rohelise või punasetriibulise lehestikuga tuttpuu pea kõikidel kodus sirgunud. Vaadates siin, kui erinevates kohtades ta kasvab, saab aimu, kuidas üks taim on võimeline nii ülihoolsa kui vähe lohakama taimekasvataja käe all kaunis välja nägema.