Tagasi dinosauruste aega

Paarkümmend miljonit aastat tagasi lagunes lõplikult superkontinent Gondvana. Viimasena eraldus Austraalia ehk siis sellest ajast alates katkes ühendus teiste mandritega.
Ajaperioodil, kui Eestit räsisid jääajad, jäi Lõunamanner sellest puutumata, läbides vaid kuivemaid ja niiskemaid perioode. Loodus ei hävinenud, vaid püsis ja arenes omasoodu.
Mandri pikaajaline eraldatus ning karm kliima (2/3 sisemaast on kõrbed ja poolkõrbed) on teinud taimestikust ja loomastikust täiesti iseseisva riikkonna. Kuni 80% liikidest on endeemsed ehk pärinevad ainult sellelt mandrilt. Loomadest näiteks kukkurloomad (koaala, känguru), ainupilulised (nokkloom, sipelgasiil), lindudest emu, must luik, kakaduu. Taimedest eukalüptid, kasuariinid, heinpuud jpt.
Mitmed metsatüübid pärinevadki Gondvana-ajast. Ligi 80 meetri kõrgused puuhiiglased vahelduvad puusõnajalgadega, tüvedel on koha leidnud teised sõnajalad ja samblad, metsas on hämar, jahe ja lõhnab kergelt kõdunemise järele. Puudu on vaid dinosaurused. Selliseid nn jahedaid vihmametsi (cool temperate rainforest) on mõningate laikudena säilinud Viktooria lõunaosas.

Lõunapöök on üks põhilisi liike iidsetest metsahiiglastest. Puude vanus võib ulatuda tagasi üle 300 aasta, nende silmad on näinud nii aborigeenide igapäevaseid toimetamisi kui eurooplaste maaletulekut.




Lõunapöögi lehestik.

Maailma kõrgeim lehtpuu on valitsev eukalüpt. Sellistes metsades võivad nad kasvada kuni 100 meetriseks, hetkel kasvab kõrgeim Tasmaanias.
 

Puusõnajalgadest olid enamuses lõunadiksooniad.


Kõrgete puude tüved on ideaalsed kasvupaigad samblikele, sammaldele ja sõnajalgadele.




Kommentaarid