Uncle Johni õpituba

Alvar: käisin aborigeeni kunstniku John Boney õpitoas kunstist aru saamist õppimas ja tegin ka ise ühe pildi. "Õpituba" asus ühes plekist soojakus, mees maalis (st täppis) rääkimise kõrvale ise rohelist pilti sipelgasiilidest ümber sipelgapesa.

Need pildid jutustavad alati mingit lugu, igal kujutisel pildil on oma tähendus, see on pigem nagu maakaardi tegemine kui maalimine. Selline kunst ongi alguse saanud sellest, et igal hõimul oli oma keel ja et saaks omavahel suhelda, kujunes välja ühtne pildikeel. Ka värvidel on oma tähendus: pruun on maa, must tähendas ka midagi, mida ma enam ei mäleta, valge oli näiteks vesi. Värvidel on sooline jaotus, kollane ja punane on näiteks naiste värvid, mida mehed vanasti palju ei kasutanud. Natuke oli see sarnane ka ikoonimaaliga, kus tohib maalida ainult teatud teemasid, lugude maailimiseks oli vaja selle osaliste, hõimuvanemate jne luba, ei olnud nii, et joonistad, mis pähe tuleb.

Nüüd on see vist muutunud, näiteks naiskunstnikud on aborigeeni kunsti palju värve lisanud, varem olid asjad monokroomsemad ja naised ei tohtinudki maalida, ainult aitasid tüütul täppimisel. Naiste kunst oli punumine. Ka on teemad kaasajal ilmselt läinud pealiskaudsemaks ja dekoratiivsemaks.

John paneb lõunasööki mikrolaineahju. Kanakarri.

Värve eriti ei segata, otse pudelist lähevad lõuendile. Varem tehti värve ise, mullast, taimsetest värvainetest, veest, mahlast.

Pildi kavandamine ja visandamine kriidiga lõuendile.

Kunstniku kohta saab lugeda siit:

http://www.penrithregionalgallery.org/John%20Boney.php

Johni enda maalid:

Sellise pildi tegin. Ka siin on lugu: rääkisin selle teema Johnile, ta kavandas pildi, ma valisin juhtnööride põhjal värvid ja täppisin. Kas oskad loo välja lugeda? Kirjuta kommentaaridesse!