Tohutult populaarne on Austraalias tegeleda volunteerlusega ehk olla vabatahtlik ja aidata igal rindel millelegi kaasa. Suurem osa vabatahtlikest on pensionarid, kuid nadalavahetustel saavad ka tooinimesed oma panuse anda. Volunteere voib kohata naiteks infopunktides, muuseumides, botaanikaaias, parkides jne, jne, kus tehakse kiiditööd, koristatakse, sisestatakse andmeid, antakse infot jpm.
Naiteks Vella ja Olav (ja veel mitmed valiseestlased) olid Sydney olumpiamangude ajal tõlgid Eesti sportlastele, käisid vormiriietuses tähtsalt ringi ja aitasid vajadusel eestlasi.
Uks vaga levinud volunteerluse naide on parkide-metsade rohimine. Eelkoige tuleb labida koolitus, kus viiakse inimesed kurssi, millega tapselt tegeleda tuleb ning opetatakse taimi, kes ei kuulu sellesse keskkonda. Siis kindlal paeval nadalas tuleb rahvas kokku, neile tuuakse toovahendid ning too voib alata. Voorliikidest koige rikkamad on linnasisesed ja linna-aarsed metsad, kus on palju aedadest pogenenud liike, kes originaaltaimestiku oma joulise kasvuga havitavad. Tihti on inimesed votnud hoolduse alla just kodulahedased piirkonnad. Probleeme tekib suurte valede puudega, mis on juba aastakumneid tagasi istutatud, sest nii lihtsalt linnas puid ikkagi maha ei voeta.
Rohitud aladele istutatakse asemele Austraalia looduslikke liike.
Sellised tahvlid annavad infot, et seda piirkonda hooldavad vabatahtlikud
ning kutsuvad ules sellega tegelema.
Metsa rohimas.
Metsa istutatud noored taimed on algul korralikult kaitstud.
Harilik kalla, kui tuntud ilutaim, on sageli aiast jalga lasknud ning levib joudsalt looduses. Taime tegelik kodumaa on Louna-Aafrika.
Heleni-Mihkli pulmalill!!!
Kommentaarid
Postita kommentaar