Tänavatel-parkides ringi käies tuleb tihti vastu inimesi, termos kaenla all ja tass samas käes, metallist kõrs välja ulatumas. Inimesed joovad pidevalt teed - mate teed ja on sealjuures väga osavad muid tegevusi tehes ning muid asju kandes.
Mate on matepuu ehk paraguai iileksi (Ilex paraguensis) kuivatatud lehtedest valmistatud jook, mis on traditsiooniline Lõuna-Ameerikas, peamiselt Argentiinas, Uruguays, Paraguays, Brasiilias, Tsiili lõunaosas ning Boliivias. Mandrilt väljapoole on suurimad mate tarbijad Liibanon ja Süüria.
Kõige populaarsem on mate Uruguays, kus inimese kohta tarbitakse aastas 10 kg taimepuru. Tänavatel-bensiinijaamades võib leida kuuma vee automaate, kust saab termose uuesti täita.
Kui ammustel aegadel koguti enamus matetee materjalist looduses kasvavatelt puudelt, siis nüüdisajal tuleb mate põhisaak istandustest.
Nimetus mate tuleneb indiaani dialektist, sõnast mati, mis tähendab pudelkõrvitsat. Pudelkõrvitsast tehti metalläärega nõu kalebass, milles jooki valmistati ja manustati. Teine tähtis atribuut matejoomiskultuuris on metallist kõrs bombilla, millega jooki imetakse.
Lisaks matele on joogi sünonüümideks ka paraguai tee, paraguai rohi, St. Bartholomew’ tee, jesuiitide ja isegi misjonäride tee. Viimased kaks nimetust tulenevad kunagiste Euroopa misjonäride panusest matepuude kasvatamisse. Mate aitas misjonäridel säilitada erksust ja töövõimet eurooplastele harjumatus kliimas.
Juba ammustel aegadel tundsid guaranii hõimu indiaanlased mate virgutavaid omadusi, mis
andsid väsinutele jõudu ja vaigistasid kurnatute näljanäpistust.
Mate virgutav toime põhineb alkaloididel. Nimelt on mates arvestataval hulgal (keskmiselt kuni 1,5 protsenti) kofeiini, mida mõnikord ka mateiiniks nimetatakse.
Erinevalt mitmetest teistest kofeiinirikastest jookidest mõjub mate tunduvalt pikema aja jooksul. Põhjus peitub paraguai teelehtede parkainete külluses.
Just parkainete hulka kuuluvad tanniinid seovad kofeiini ja ei lase sellel kiiretoimeliselt organismile mõjuda. Indiaanlased kasutasid värsketest matelehtedest tehtud parkainerikkaid hautisi ka välispidiselt, näiteks krooniliselt veritsevate nahahaavandite ravis. Parkained hävitasid otseselt baktereid ning reageerides valkudega moodustasid haavapinnale paranemist soodustava kileja kihi.
Lihtsustatud teetegemise õpetus:
esmalt täidetakse kalebass ühe kolmandiku kuni poole ulatuses matepuruga. Sellele kallatakse külm vesi ja oodatakse, kuni vesi imendub. Seejärel valatakse segule keenud vesi, mille temperatuur on langenud 60–80 kraadini. Lastakse 2-5 minutit tõmmata ja mate on valmis.
Matet võib juua nii kuumalt kui külmalt, nii kohe pärast vee pealevalamist kui hiljem.
Filmivõtetel.
Rannapromenaadil puhkehetkel.
Yerba Mate valik kohalikus kaupluses.
Bussipeatuses, pidin ka sinna seisma, muidu ei saanud hästi poissi pildistada.
Mate on matepuu ehk paraguai iileksi (Ilex paraguensis) kuivatatud lehtedest valmistatud jook, mis on traditsiooniline Lõuna-Ameerikas, peamiselt Argentiinas, Uruguays, Paraguays, Brasiilias, Tsiili lõunaosas ning Boliivias. Mandrilt väljapoole on suurimad mate tarbijad Liibanon ja Süüria.
Kõige populaarsem on mate Uruguays, kus inimese kohta tarbitakse aastas 10 kg taimepuru. Tänavatel-bensiinijaamades võib leida kuuma vee automaate, kust saab termose uuesti täita.
Kui ammustel aegadel koguti enamus matetee materjalist looduses kasvavatelt puudelt, siis nüüdisajal tuleb mate põhisaak istandustest.
Nimetus mate tuleneb indiaani dialektist, sõnast mati, mis tähendab pudelkõrvitsat. Pudelkõrvitsast tehti metalläärega nõu kalebass, milles jooki valmistati ja manustati. Teine tähtis atribuut matejoomiskultuuris on metallist kõrs bombilla, millega jooki imetakse.
Lisaks matele on joogi sünonüümideks ka paraguai tee, paraguai rohi, St. Bartholomew’ tee, jesuiitide ja isegi misjonäride tee. Viimased kaks nimetust tulenevad kunagiste Euroopa misjonäride panusest matepuude kasvatamisse. Mate aitas misjonäridel säilitada erksust ja töövõimet eurooplastele harjumatus kliimas.
Juba ammustel aegadel tundsid guaranii hõimu indiaanlased mate virgutavaid omadusi, mis
andsid väsinutele jõudu ja vaigistasid kurnatute näljanäpistust.
Mate virgutav toime põhineb alkaloididel. Nimelt on mates arvestataval hulgal (keskmiselt kuni 1,5 protsenti) kofeiini, mida mõnikord ka mateiiniks nimetatakse.
Erinevalt mitmetest teistest kofeiinirikastest jookidest mõjub mate tunduvalt pikema aja jooksul. Põhjus peitub paraguai teelehtede parkainete külluses.
Just parkainete hulka kuuluvad tanniinid seovad kofeiini ja ei lase sellel kiiretoimeliselt organismile mõjuda. Indiaanlased kasutasid värsketest matelehtedest tehtud parkainerikkaid hautisi ka välispidiselt, näiteks krooniliselt veritsevate nahahaavandite ravis. Parkained hävitasid otseselt baktereid ning reageerides valkudega moodustasid haavapinnale paranemist soodustava kileja kihi.
esmalt täidetakse kalebass ühe kolmandiku kuni poole ulatuses matepuruga. Sellele kallatakse külm vesi ja oodatakse, kuni vesi imendub. Seejärel valatakse segule keenud vesi, mille temperatuur on langenud 60–80 kraadini. Lastakse 2-5 minutit tõmmata ja mate on valmis.
Matet võib juua nii kuumalt kui külmalt, nii kohe pärast vee pealevalamist kui hiljem.
Filmivõtetel.
Mõned eriti uhked tegelased kannavad termost ja jooginõud spetsiaalses vutlaris. Poes pakutakse neid ka müügiks.
Alvar püüab tungida mate valmistamise ja joomise saladustesse. Joogikõrs ehk bombilla on ehtne, tass aga tavaline.
Palun tooge siis Eestisse ka.
VastaKustutaIkka!
VastaKustuta