Argentina Vabariik

Argentina Vabariik paikneb Andide mäestiku (läänes) ja Atlandi ookeani vahel. Ühine piir on veel lisaks Uruguayle Brasiilia, Paraguay, Boliivia ja Tšiiliga.
Nimi tuleneb sõnast argentum (hõbe), metall, mis ajendas maa koloniseerimist.




Argentina pindala on 2,8 milj km² (lisaks pretendeerib riik 1 milj km² Antarktisel ja Falklandi saartel),
(võrdluseks Uruguay 180 000 km²,  Eesti 45 000 km²;  Brasiilia 8,5 milj km²).

Rahvaarv 43 milj inimest, millest 13 milj elab Buenos Aireses, moodustades maailmas ühe suurima urbaniseerunud piirkonna.
(Uruguays 3,4 milj, Eesti 1,3 milj, Brasiilia 202 milj).

Ligikaudu 97% Argentina rahvastikust on vähemalt osaliselt Euroopa juurtega ning 92% elab linnades.
Vanimad inimasustuse jäljed jäävad paleoliitikumi. Enne eurooplaste saabumist (Hispaania kolonisatsioon algas 16. sajandil) elasid Argentina aladel hõredalt indiaanihõimud, 15. sajandil üritasid maa põhjaosa vallutada inkad.

Kliima on riigi erinevates osades väga erinev, muutudes põhjaosa subtroopilisest subpolaarseni lõunaosas, kuhu jäävad juba liustikud ning aasta keskmine temperatuur on 5,7 kraadi.

Argentina on tuntud kui pampade maa, riigi lääneosas on aga Andide ahelikud ning lõunaosas Patagoonia tasandikud ja platood. Kõige kõrgem tipp Aconcagua (6960m) jääb samuti Argentina territooriumile.


Kommentaarid