Tööhõive

Siin töötab lugematul arvul inimesi kõikvõimalikel ametikohtadel, mida Eestis eriti ei kohta. Näiteks bussis: see mees müüb inimestele nätsu ja šoksi.

Siin esinevad reisijatele aga muusikud, kitarride ja puhkpillidega. Sõitjad on pildil küll ükskõiksete nägudega, kuid tegelikult nad naersid ja plaksutasid ja suhtusid pillimeestesse suure poolehoiuga, ka rahalises mõttes.

Bussis on ka konduktorid, kes aitavad piiksuka vastu validaatorit panna. Ruudulise särgiga tüüp on see ametimees.

Kodu ümber on turvalisus suur: tänavanurkadel on sellised putkad, kus sees istuvad mehed ja valvavad midagi. Ei saa täpselt aru mida, aga hea kindel tunne on küll.

Iga kortermaja fuajees istub nagu raudpolt mees (ühes oli ka naine) ja hoiab 24h kõigel silma peal.

Prügikasti kõrval on teenindaja: teeb sulle kaane lahti. Annad talle selle eest raha.

Autojuhi elu on hoopis mugavaks tehtud: tänavatel on tagurdamisabid, kes aitavad ämmaboksi parkida ja välja tagurdamisel tulevad auto taha käega vehkima. Natuke see segas, varjas vaatevälja, aga oli meeleolukas. Tänav on nende inimeste vahel ära jagatud: iga tänavavahe peale üks parkimisassistent. Üks parkimine maksis 2 peesot (6 eurosenti).

Igas tanklas on tankimisabilised. Ühes suuremas lugesime neid kokku vähemalt kaheksa. Neile lisaraha maksma ei pea, nad on tankla palgalised.

See noormees töötab aga ristmikul autojuhtide lõbustajana, kasutades selleks žongleerimise imelist kunsti. Tundus, et tema töö on kõige vähem tasustatud.