Tšiili Vabariik

Tšiili Vabariik paikneb Vaikse ookeani rannikul pika kitsa ribana,  põhjast lõunasse 4630, idast läände 

150-430 km. Tšiilile kuuluvad ka Lihavõttesaar ja Juan Fernandeze saarestik Vaikses ookeanis. 

Idas piirneb Argentina ja Boliiviaga ning põhjas Peruuga. 

Tšiili pindala on 756 950 km²,

(võrdluseks Argentina 2,8 milj km², Uruguay 180 000 km²,  Eesti 45 000 km²;  Brasiilia 8,5 milj km²).

Rahvaarv 16 milj inimest,

(Argentinas 43 milj, Uruguays 3,4 milj, Eestis 1,3 milj, Brasiilias 202 milj).

Santiago (Santiago de Chile) on Tšiili pealinn ja riigi suurim linn, asub Mapocho jõe ääres. 

Elanike arv 5,1 milj.

Tšiili pinnamoe teeb mägiseks Andide mäestik, mis jaguneb omakorda erinevateks piirkondadeks; peaahelik, madalamad rannikumadalikud (Ranniku-Kordiljeerid,  Patagoonia Kordiljeerid jt). Paljud sealsed mäed on vulkaanid, 50 neist aktiivsed.

Tänu pikale ja kitsale territooriumile, mäestikule ühelt poolt ning ookeanile teiselt poolt, jääb Tšiilisse väga erineva kliimaga piirkondi; 

niisket ja kuiva lähistroopikat (sh vahemerelist kliimat), subpolaarset riigi lõunaosas (kõige külmem regioon Lõuna-Ameerikas) ning kuiva ariidset kõrbekliimat põhjaosas. Seal paikneb kõige sademetevaesem koht maakeral - Atacama kõrb.

Tšiili ala oli asustatud umbes 10 000 aastat tagasi, tuntuim indiaanihõim oli maputšed (araukaanid). Oma riiki neil ei tekkinud, kuid inkade vallutusretkedele põhja poolt seisti korralikult vastu.

Esimene eurooplane, kes jõudis Lõuna-Tšiilisse, oli Fernão de Magalhães, kelle järgi nimetati Tulemaad mandrist eraldav väin.

Tšiili vallutasid hispaanlased 1540.

Eurooplased ei hõivanud Tšiilit korraga vaid vähehaaval. Maputšed olid väikesearvulised kuid visad võitlejad ning ei loobunud oma aladest kergesti. Tšiilist sai üsna väike koloonia Hispaania Ameerikas, põhjast piiras Atacama kõrb, lõunast maputšed, läänest ookean ning idast Andid.

Maputše naine.