Esimene matkapäev

Pärast mõnepäevast linnaga tutvumist tundus, et tahaks natuke muud; üks väike matkapäev ja jõuab jälle.

Elame mäe küljel vaikses eramajakeste linnaosas, kust poolteist tundi mäkke edasi rühkides jõudis välja loodusparki. 

Teel möödusime tuletõrjedepoost, väga vipp näeb tuletõrjeauto välja.

Ja Argentina pamparohust.

Linn jääb selja taha.

Asustuse lõppedes tuli avada värav

 ning ees ootas Tilden Nature Area. Kohe nägime kotkast (vist ei olnud ikka California kondor).



Ilm oli väga mõnus, tuulevaikne ja soe, nii 25 °C ehk 77 °F ning valitseb kohutav kuivus.

Edasi sammusime mööda Wildcat Canyoni, kus teerajad kulgesid piki Wildcat Creeki.

 

Kuidagi ei saa anda edasi lõhna, aga kuristikku ääristasid mägiloorberipuud (Umbellularia californica), ongi California endeemid, ei ole need, mis Vahemere ääres kasvavad, lõhnasid nii vägevalt, et pea hakkas kergelt ringi käima. Mõned vanad tüved olid tormis murdunud, kuid alt tüvest kasvasid puud edasi, moodustades suure hulga uusi noori kasve, see on neil üks kohastumus tulekahjudes ellu jääda.

  

Eriti suur eksemplar.

Esimene tutvus sai tehtud ka kuulsate mammutipuudega, loodame edaspidi nende hiiglastega veel lähemalt tuttavaks saada.

1930ndatel puhastati maid põllumajanduse tarvis ning paisutati creek järvedeks, vesi juhiti mööda akvedukti küladesse, kuna joogiveest oli suur puudus. Nüüdseks järvevett joogiks enam ei kasutata, mäed lasti taas loodusliku taimestikuga taastuda, lisaks istutati juurde arvestatavas koguses eukalüpte, mis lisavad oma ripnevate kooreribadega ning eeterlikest õlidest tulvil lehemassiga tuleohtlikkusele ainult hagu juurde.

Paisutatud creek.