Indiaanlane Gabriel Ayala yaqui hõimust, kellega kohtusime Phoenixis, rääkis meile esimest korda indiaanlaste arveraamatukunstist (ledger art).
Peamine paber, mis 19. sajandil indiaanlasteni jõudis, olid joonitud arveraamatud.
Ka koolid, kuhu indiaanilapsed saadeti (boarding school, kirjutame neist mingi hetk lähemalt, põnev teema), anti joonistamiseks kasutatud pabereid.
Kunstnikud hakkasid neid kasutama oma piltide tegemiseks.
Läbi joonistuste paistavad algsed jooned, vahel täis kirjutatud. Väga põnevad näevad välja, nagu kahekihilised pildid.
Värvilised hobused, loomad, inimesed, taustal ranged jooned ja tekstid.
Paljud indiaanikunstnikud kasutavad sama tehnikat tänaseni.
Vanadele tsekkidele, arvetele, nootidele on peale joonistatud.
Tihti on nendel piltidel veel huvitav koostoime algse tekstiga.
Näiteks Ayala üks pilt kujutas isesesivusdeklaratsiooni, kuhu oli peale joonistatud indiaanlane.
Esile oli tõstetud deklaratsiooni sõnad “indiaani metslastest”, seega kogu pilt omamoodi vastupanusõnum valgetele.
Ka Raul Davise nimelise apatšikunstniku pildid on sellised, näiteks on indiaanlasi joonistatud nootidele laulule “America for me” (Ameerika minu jaoks).
Kommentaarid
Postita kommentaar