Kummituslinn

Meile jäi teele ette kummituslinn nimega Shakespeare Ghost Town. 

Kummituslinnad oma salapärasuse ning natuke ka õudsusega on üheks meeliskülastusobjektiks nii turistidele kui ameeriklastele endile. 

Põhjuseid, miks linnad maha jäetakse, on erinevaid, siinmail kindlasti üks neist kaevanduste sulgemine.

19. saj II pooles leiti lähedalt mägedest väärtuslikku hõbedamaaki ning projekti hakkas rahastama California panga president Ralston, kelle auks nimetati linn Ralston Cityks.

Kui hõbedat väga enam ei leitud, kaevanduse populaarsus vähenes. Et taas populaarsust tõsta, peideti sinna teemandeid. Pettus tuli ilmsiks ning linna nimi seostus edaspidi pettusega. Tuli panna uus nimi, milleks sai Sheakespeare.

Linnas oli kokku kolm kaevanduslainet, lisaks hõbedale saadi sealt veel vaske telegraafiliinide jaoks.

Seal kehtis omakohus, kui keegi tegi pättust, poodi võõrastemaja eesruumis üles. Soov üksteise tagant varastada oli ahvatlev!

Linn suleti lõplikult 1929.

Praeguseks on järel postkontor, hotell, kõrts, mis on lastud nii olla, nagu need jäid. Ka asjad, mis kuhugi jäid, nii jäidki. Parandatud on mõnel hoonel katust ja seinu, kuid elumajadest on järel vaid vundamendid. 

Praegu on see osa eraomandis, ekskursiooni ainult meile tegi rantso peremees isiklikult.

Temaga relvade teemal suheldes, tuli välja, et tavaliselt on tal revolver kogu aeg vööl, (põhiliselt, et lõgismadu maha lasta?), hetkel aga polnud (ei tea, kas olime liiga usaldusväärse moega?).

Kõrtsimaja

Hotell

Hõbeda kaalumise ja kvaliteedi hindamise ruum.

Minu lemmikute hulka kuuluvad veepumbad Donald Duck!