Põhjatipus

Oleme 4 päeva põhja poole liikunud ja tipus ära käinud.

Cape Reinga.

Matkajaid on parasjagu, kämpingu omanikud aga räägivad, et ikka vähe võrreldes kovidi-eelse ajaga.

Maastik on selles osas küll mägine, aga mitte ülemäära kõrgete tippudega, bussik saab mäest üles ronimisega hästi hakkama. Palju looduslikku metsa on maha võetud, silmapiirini ulatuvad rohelised karjamaad. Ilm on püsinud mõnus, avaookeani juures tuuline ja jahedavõitu, väiksemates rannakestes ujumiseks mõnus, ka matkata on paras. Ilus kevad! Suurem osa Uus-Meremaast jääb subtroopilisse kliimavöötmesse, Lõunasaare alumine pool parasvöötmesse ning kõrgetes mägedepiirkondades on juba külmem.

Inimesed on abivalmid ja toredad suhtlejad, kuid inglise keel on küll suht arusaamatu. Algul tabab ära mõned rahvusvahelised sõnad, näiteks covid, siis hakkab ka üht-teist muud mõistma. Neil on kasutusel nagu Austraaliaski palju lühendeid: G´day ja avo (avokaado).

Liikumisvahendeid matkamiseks on erinevaid, meie tüüpi bussikuid kõige rohkem, ka jalgrattaid!

Istun kämpingus laua taga ja just saabus vaatevälja üks selline sõiduvahend. Piilusin tagauksest sisse, sees on elutuba, köök, magamistuba...