Auckland hakkab juba tuttavaks saama. Oleme käinud muuseumites, kohvikutes ja loomaaias, teatris, kontserdil, loodusradadel, ujumas ja niisama ringi jalutanud. Väga mugav on kasutada ühistransporti – laevad, bussid, rongid kõik ühtses süsteemis.
Kuidagi kõhe on mõelda, et kogu see saarte elu keerleb vulkaanide peal ja ümber. Ainuüksi Aucklandi all on 50 vulkaani. Rahvusmuuseumis näidati põnevat video, kus ja kui ammu midagi purskas ja mis linnad kraatrite ümber tänapäeval kujunenud on.
Järgmisel pildil on näha Auckland ja eespool vulkaanikraater, mis praegu kannab nime Eedeni mägi. Nagu ikka, ei tule fotol avarus välja ning tundub lihtsalt mingi rohelise künkana. Kraatri tagaserval käivad inimesed, vbl need aitavad pisut suurust tajuda.
Samal kohal oli 1200ndatel aastatel üks suurimatest maooride kindlusasulatest, kus elasid sajandite vältel tuhanded inimesed. Terrassidele ehitati majad ja rajati aiad.
Mis siis maakoores toimub?
Kaks suurt laama, Austraalia ja Vaikse ookeani laam, põrkuvad Uus-Meremaa kohal kokku. Põhjasaare joonel sukeldub Vaikse ookeani laam Austraalia laama alla, põhjustades vulkaanide teket ja seismilist aktiivsust. Aastas toimub ligikaudu 14 000 maavärinat, millest enamik on küll kerged, mida inimene ei tunne, kuid umbes sada maavärinat aastas on nii tugevad, et inimene neid tajub.
Laamad liiguvad Põhjasaare ja Lõunasaare kohal erinevalt, seepärast on ka saarte geoloogiline ehitus ja maastikud erisugused. Tegevvulkaanid, geisrid, kuumaveeallikad ning mudakraatrid jäävad Põhjasaarele.
Aucklandi kesklinna lähedal, umbes nagu Aegna Tallinna kõrval, asub vulkaaniline saar nimega Rangitoto. Vulkaan purskas sel kohal vaevalt 600 aastat tagasi, maooridel oli võimalus seda oma silmaga pealt vaadata.
1885. aasta fotol oli saar veel kõrgemast taimestikust päris lage.
Nüüdseks katab rohelus kogu pinna.
Loe nagu õpikut!
Üle 200 taimeliigi on saarele triivinud, kas tuulega, linnukeste abil või mööda merd, ja siia pidama jäänud. Kuumus ja kuivus on teinud oma valiku, miline seemneke on üldse võimeline olnud ekstreemsetes tingimustes kanda kinnitama ning laavamassist kasvamiseks sobivat pinnast tekitama. Vanimate puude vanuseks on saadud 250 aastat.
Teekond tippu algas vulkaanilise materjali vahel loogeldes.
Kõrgemal vonkles rada mõnusas varjulises metsaaluses.
Ette jäid koopad.
Saar on range kaitse all, sinna minnes tuleb jalanõude tallad puhtaks teha ja ära desinfitseerida, et vältida uute haiguste ja seemnete levikut. Samuti on suur tähelepanu pööratud mitte kohalike loomade levikule, kes on inimeste kaasabil igale poole tulnud ning haavatavale loodusele palju paha teinud (rotid, hiired, Argentiina sipelgad, koerad, kassid...).
Pest free island!
Lõksud.
Kommentaarid
Postita kommentaar